VampyreErotica

See sai kirjutatud paberile nii mõni nädal tagasi, vist.

ARE my good/best friends my good/best friends, or am i just used to the thought them being my good/best friends?
I feel alone. Even though i have G and i am happy … Something’s just missing.

Everybody seems to have either this “best friend”-person or a group of “great friends”-persons.
I have neither.

I hardly feel anything special towards people, I feel sad, when i am left out, yet i can’t seem to feel bad about leaving others out or about not seeing/meeting them.

Sometimes i just feel that i don’t even deserve this “special friend”-person.
What am i going to do with him/her?
Or maybe, i just haven’t had the need for it? Maybe, until i really need a “best friend”-person, i am not going to have one?

Or am i just over-dramatising things in my head wit over-thinking?

Elik, ma olen nüüd võtnud vastu ühe otsuse, mida ma arvasin, et ma kunagi ei tee.

Enne oma lõpetamist lähen ma juuksurisse ja värvin juuksed ilusti mustaks üle, et lõpetamisel ikka fantastiline välja näha. See on siis juunikuus.
Augustis siis, umbes, lähen ma uuesti juuksurisse. Ja siis ma.. ma.. Khmm, lõikan oma juuksed lühikeseks. Kusagil õlgadeni või väheke pikemaks. Või, eks näis.

Aga ma teen seda. Sest ma tahan. Ja mu juuksed vajavad seda. Selles suhtes, et ma kindlasti teen seda, kui juuste olukord ei parane. Mul tuleb neid praegu peast lihtsalt peotäite kaupa ära ning nad on rabedad, ükskõik milliseid produkte ma ei kasutaks. Tegu on kas siis sitast ilmast tingitud hetkelise olukorraga, või on mu juuksed lihtsalt piisavalt kahjustatud. Ma kardan, et pigem viimast.

Natuke on nagu kõhe, et ma sellise otsuse vastu võtsin.. ent.. mu juuksed kasvavad ju tagasi.