Filed under: Uncategorized
G:\ says:
Mingi autunne sul siiski on
Noh, positiivne
Filed under: Uncategorized
-”Oehh.. Nii jube, jälle sajab.”
-”Tead, õeke.. Iga päev on ilus, iga hetk, iga minut, iga sekund.”
Nii ütles mu onu minu emale. Mu onul on jäänud elada keskeltläbi 1,5 kuud.
Elu on ilus. Alati, ükskõik, mis ka ei juhtuks. Kõik on vaid mööduv periood.
Praegused hetked on järgmiste hetkede jaoks vaid mälestus minevikus.
Homne on eelkõige huvitav, mitte hirmutav.
Homne võib mitte tulla.
Elage igat päeva nii, nagu see oleks teie viimane. Sest kes garanteerib, et see ei ole?
Need mõtted on juba piiikka aega mu peas. Erit arvestades seda, et ma tõesti võin homme surnud olla. Iseendalegi üllataval kombel ei karda ma aga surma. Ma kardan seda, et mul jääb miski tegemata. Miski, mis minu jaoks on tähtis.
Tundub, et tegelikult olen ma mõistnud seda kõike juba lapsest saadik. Enamus inimesi mõistab seda juba lapsest saadik. Miks muidu tehakse kõiki neid lollusi – lollusi täiskasvanute arust.. laste jaoks aga teod, mis sel hetkel tähendasid tervet maailma. Kahjuks kaotab seesama enamus inimesi selle mõistmise. Hakatakse elama tuleviku nimel.
Jah, muidugi… tulevik ongi tähtis. Eriti kui tevre sinu elu jooksul ei juhtu midagi.. ja siis on ju vot kui hea elada seda rutiinset, aga kindlat & turvalist elu.
Õnneks või kahjuks ei suuda ma olla üks nendest inimestest. Elu on antud selleks, et elada. Mitte selleks, et valmistuda tulevikuks – varuda, planeerida & mõelda, “mis siis, kui…” .. See ei vii millegini.
Eks igaühe jaoks ole mõtted “elu” ja “elamine” erineva väärtusega. Mõne jaoks ongi päevad läbi töö rabamine & rahaline rikkus & materiaalsus elu.
Seega olgu täheldatud, et ma räägin inimestest, ke son minusugused – tegelikult väikeste vajadustega.. aga sooviga elada elu täiel rinnal, mõtlemata seejuures tulevikule.
Viimasel ajal..
…on mul harva igav. Tõsiselt. Samal ajal kui inimesed minu olukorras oleksid igavusse suremas… Olen mina lihtsalt … olemas. Ma mõtlen omi mõtteid.. ma jälgin seda, mis toimub mu ümber. Ja seda kõike just viimasel ajal.. aasta tagasi oleks ma ka igavusse surnud.
… teevad väikesed asjad mind õnnelikuks. Liigagi väikesed. Lilled rohus, sõber läheduses.. teadmine, et mul ON sõpru.. pilved taevas… Teadmine, et õnn on vaid hetk, teeb vajalikuks selliste hetkede.. rohkuse. Õnnetunnet on vaja. Minul vähemalt.
Aasta 2007… on müstiline. Aasta 2007 on elamiseks.
Filed under: Uncategorized
Nii on mind siis iseloomustanud minu eelmine klass:
Talle meeldivad ilmselt hulknurksed kitarrid ja pikkade juustega onud – seda nimetatakse stiiliks. Tüdruk,kes ei oska olla pugeja. Julge, avameelne ja otsekohene. Tema on just selline inimene, kellele võib õhtul ühe asja teha anda ja homseks on see ka tehtud, igati positiivne. Ole sõber Druga ja Dru on sõber sinuga. Lõbusamatest lõbusam.
Naljakas ning niisama andekas. Laia silmaringiga, äge, kena ja tore, usaldatav, kogenud, naljakas, metallist. Temperamentne, meeletult rõõmsameelne tüdruk, kellega vestlust on kerge pidada. Omamoodi. Hakkaja tüdruk. Loomeinimene, tugeva natuuriga, hea huumorisoonega, kiiresti õppiv ja teadmisi omandav, fantaasiaga õnnistatud tüdruk. Tal on alati oma arvamus ja ta avaldab seda, muidu sõbralik ja aktiivne. Ei keeruta vaid ütleb oma arvamuse otse välja. Tihtipeale väga lõbusas ning pöörases meeleolus. Mõnikord on natuke liiga egoistlik. Vahel on täitsa tore temaga rääkida. Sõnu tuleb suust nagu kuulipildujast kuule. Druon inimene, kes oskab end kehtestada. Kuid kui tal on hea tuju, siis võib terve maja naeru täis olla
Lõbus inimene. Ta mõistab nalja ja oskab ka seda ise teha, kuid kui on vaja korda majja lüüa, siis on just tavaliselt Dru see, kes selle enda peale võtab. Tugev, nii vaimselt kui füüsiliselt. Aus, aus, aus!
Filed under: Uncategorized
Nothing is eternal.
Dream, til your dreams come true.
Live fast, die young.. leave a good-looking corpse.
Tundub.. et aasta 2007… on minul just nimelt nende motode (Need kolm on põhimõtteliselt kõik minu põhimõtted JA motod) jaoks loodud. Terve see aasta.. siiani.. on üks paras hullumeelsus olnud.
Ja ma kardan juba iseennastki.
Ja, raisk, ma naudin seda.
Playing a dangerous game. End enjoying it. It feels damn good.
Soovitan,
Dru.
Filed under: Uncategorized
- /…/ Build a future.
- Oh, fuck the future!
- No, Tony! You *can’t* fuck the future. …. The future fucks you. It catches up with you and it fuck you if you aint planed for it.
Filed under: Uncategorized
Täna sai see aasta esimest korda vene keele tundi mindud. Edutult, mind visati sealt esimese 5 minuti sees välja.
Õpetaja oli vihane, et ma koolis ei käi. Ma vastasin külma närviga, et ma käin koolis küll, lihtsalt vene keeles ei käi.
Miks ma üdse keskkooli tulin, kui ma õppida ei taha? Ma tahan õppida, aga mul on mitteametlik vene keele foobia.. ehk ma ei kavatsegi vene keelt õppida.
Miks ma üldse siis tundi ronisin? Sest ma mõtlesin, et vahelduseks oleks tore tundi tulla.
Vahelduseks ei olnud piisavalt hea põhjendus.
Küll aga leidis õpetaja, et ta läheb räägib õppealajuhatajaga. Ja kuna meie kahekesi asja lahendatud ei saa, siis olevat ma vabastatud vene keele tundidest nii kauaks, kuni asi saab korda.
“Nüüd mine välja. Dasvidaanja.“
Ideaalne.
Loodan, et õppealajuhataja tahab mind õige pea näha. Loodan, et ma ei pea nende peale karjuma, et ennast arusaadavaks teha.
Maksu, mis maksab.. mina kavatsen asjad ajada nii, et gümnaasiumi lõpuni mina vene keelt õppima ei pea. Vahetan kasvõi kooli, kui vaja.
ÕHKU!
Päikest,
Dru.
Filed under: Uncategorized
Accident – what happens when two motorists go for the same pedestrian
Arab - a man who, when he gets out of the bed takes the sheet with him
Adult – a person who has ceased to grow vertically and has begun to grow horizontally
Bartender - a man who brings you in contact with the spirit world
Beach – where a woman goes when she has nothing to wear
Beauty – what every every girl prefers to brains because every man can see better than he can think.
Birthday – an anniversary on which a man takes off a day and a woman takes off a year
Brother – a young man who is always more interested in someone else’s sister than his own
Butcher – the only man who can admit occasionally that he has no brains
Filed under: Uncategorized
pisike Dru | Life is like a mirror, we get the best results when we smile at it.. says:
Bänd nimega Kamztcsroth
[Lady Lilian] says:
lugeda saad?
[Lady Lilian] says:
bändi nime
pisike Dru | Life is like a mirror, we get the best results when we smile at it.. says:
Pärast viieminutilist harjutamist.. peaaegu
[Lady Lilian] says:
järelikult on paha nimi
[Lady Lilian] says:
öige BM bändi nimi on vöimatu välja öelda
[Lady Lilian] says:
ja hea näide:
pisike Dru | Life is like a mirror, we get the best results when we smile at it.. says:
Olen sellest teadlik, jah
[Lady Lilian] says:
zxzkhxkzxhrkgkzgr
pisike Dru | Life is like a mirror, we get the best results when we smile at it.. says:
roheoiugvajövcm öjöersf
[Lady Lilian] says:
roheoig XD
pisike Dru | Life is like a mirror, we get the best results when we smile at it.. says:
rmntbyrmntbymnrtbymnrtbymnr <<
[Lady Lilian] says:
tmnt <- minu BM bändi nimi
[Lady Lilian] says:
ja ninjakostüümid ka
pisike Dru | Life is like a mirror, we get the best results when we smile at it.. says:
IRWW xD
[Lady Lilian] says:
Tng Mtnt Ninj Trtls
[Lady Lilian] says:
\m/ (H) \m/
[Lady Lilian] says:
aga köige parem BM nimi – PnkBbblzzrthrrrzggh
[Lady Lilian] says:
(loe: pink bubbles zzzzzthrrrrzggh)
pisike Dru | Life is like a mirror, we get the best results when we smile at it.. says:
Yeaaah, mään!
Ja üldiselt on Black Metal: How-to? lihtsalt liiga ganiaalne & mõnusalt mõnitav sait ^_^
Filed under: Uncategorized
For ever and ever we’ll go on.
[>] ERA – Don’t go away.
Kas keegi üldse seda loeb ka? Hei.ee-s mõned lugesid, ma tean. Aga siin?
Filed under: Uncategorized
Saabusin just umbes tunnikese tagasi koju.
Eile lahkusin kodust poole kahe paiku & läksin isaga poodi mingeid juhtmeid ja muud sellist jama vaatama, millest mina midagi ei taipa.
Aga meil oli poes lõbus ^^
Ma tögasin & võtsin ta kallal igal võimalusel. Mu paps on lahe
Pärast umbes tunnist juhtmetejahti sõidutas paps mind lahtkelt linna Virusse, kus ma Rogebanaani ees kohtusin teiste Vendementi liikmetega & me suundusime uisutama. Melian, kes ei osanud uisutada, kui ta jääle läks, oli võrratult tubli. Selle üürikese ajaga (miski 50 min kanti) suutis ta päris pädevaks uisutajaks juba saada
Minu abiga, muidugi
Kui uisud tagasi viidud, tagatised kätte saadud & kohvik liig kalliks tunnistatud, suundus osa rahvast (ehk lõppkokkuvõttes, mina & Mellu) Schnelli tiigi poole, ülejäänud aga oma teed.
Schnelli tiigi juures asuval platsil (see, kus VG trenni teeb) peeti Valgusfestivali. Gert & Tarmo osalesid seal tuleskulpturitena
“Noored Eesti kunstnikud!”, nagu öeldi kõigi osavõtjate kohta
Ka oli minu koolist võistkond, kes pälvis lausa 2. koha (Aplaus! Wiiii!), aga ma ei mäleta nende nimesid, neid oli palju, igatahes. Kaks neist olid vist Vello & Sander.
Ei mina neid nimesid tie…
Gerdi & tarmo tuleskulptuur, oli minu meelest siiski parim. .. kes kohal ei käinud, ma ei hakka teile seletama.. Sellest võimsusest & lahedusest ei saa ei pildilt ega videolt aimu… Veel vähem sõnadest. Aga ütleme nii, et plahvatavad maopead & tulejoad & suur lõke! xD
Tulid nemad aga 4. kohale. Kuigi publiku lemmiku tiitel läks siiski neile
Palju tuttavaid oli ümber selle platsi paigutatud & kõik kiljusid&karjusid selle skulptuuri poolt. Stereo missugune
Pärast suurte lõkete vaatamist & külmetamist suundusime balti jaama, kus me natuke chillisime & siis jagati auhinnad kätte. Lihtsalt & ilma pikema jututa. See oli tip-top.
Auhind käes & jutud aetud, tegin Mellule kalli & läksin koos Gerdiga tema poolt läpakat tooma, et seejärel koos Gerry juurde LANile suunduda.
Ma pean tõdema, et mul olid LANi suhtes eelarvamused… ja mitte just väga positiivsed… Aga tuleb välja, et see asi on ju sjuuuper!
Kohutavalt lõbus & vahva üritus.
Kui me Gerry juurde jõudsime, oli seal ees mingi 22-aastane naine, kelle nime mul ei õnnestunudki kõrva taha panna. Gerry kutsus teda järjekindlalt tšikiks. Ohwell. Aga väga omapärane neiu oli.
Siis sadasid mingi hetk sisse Amigo & Timo & Ainar (loodan, et viimane nimi sai õigesti).
Kuskil üheksa paiku vist saatsin sõnumi emale, et ma jään Gerry juurde ööseks & et meil on arvutimängu õhtu. vms.
Ta ei oleks mõistnud, mis LAN on.
Suure osa õhtust & ööst vaevlesin mina iivelduse & kõhuvalu käes & seega mingit väga erilist huvi selle vastu ei näidanud, et ma nüüd väga mängida tahaks.
Muuseas, rekordhetkel oli seal toas 5 läpakat.
& kõik mängisid. Või vähemalt üritasid seda teha.
Gert õpetas mulle natuke BG II-te & ma suutsin seal isegi ellu jääda. Hooray! .. Siis leidis ta, et väga pro oleks mulle õpetada Alien Vs. Predatori mängu. Kui BG veel kuidagi läks, siis AvsP oli vapsjee metsas. Ja see ei meeldinud mulle ka mitte üks teps. No oli lollakas mäng lihtsalt.
Kuidagi kadus äkitselt osa rahvast ära.. too tšikk & Timo läksid kuhugi… & Ainar oli nagu omas mullis… Vaatas vist Prison Break’i osasid arvutist, kui ma õigesti aru sain. Ja mängima otsustasid hakata Gert, Gerry & Amigo.
Mõeldud, tehtud. Peaaegu.
Terve õhtu otsa oli mingi jama netiga – ei tahtnud töötada, kuigi wifi oli täiesti olemas. Üldiselt, mingi üleüldine kamm oli, ja mina kui täielik tehnikavõhik, ei mõistnud asjast midagi.. ja seega ma seda juttu, millest ma aru ei saanud, ei kuuland ka eriti.
Aga selleks, et kõik kolm BG-d mängida saaksid.. sellega jamat vist oma 2-3 tundi.. Enne, kui loobuti ning alternatiive otsiti. leiti mingi mäng, mille nime ma ei mäelta, aga mis oli põhimõtteliselt nagu Doom. Jooksed ringi, näed ainult kätt/relva, tapad koletisi.. jms kahtlane värk. Vanemat sorti mäng.
Siis mindi üle ühele teisele mängule.. nimega Medal of Honor – Allied Assault. Vot see oli üks huvitav mäng, millega liitus ka Ainar. Kuna minul läpparit polnud, vaatasin ma esialgu pealt, kuidas 4 tüüpi istuvad toa põrandal / diivanil .. vahivad pingsalt ekraani & tulistavad midagi. See midagi = üksteist.
Üldiselt ma ei poolda selliseid mänge, kus sa relvaga mööda linna ringi jooksed & teisi lihtsalt maha notid. .. Aga see oli kuidagi.. teistsugune. Tõsiselt teistsugune. See mäng tekitas lõpuks minuski sõltuvuse!
Mitte mingi tüüpiline hack’n’slash … vaid nagu.. sa said valida mitme relva & maastiku (linn, lagunenud küla, talvine mets, vallutatud Leningrad jms) vahel.. Ja siis neli tegelast (antud juhul neli, sest mängijaid oli 4) jooksevad mööda seda ala ringi & ülesandeks on ellu jääda. Ja mingit verevalamist kui sellist polnud.. et liitrite kaupa lendab verd vms. Lasid tüübile pihta, tal elud kukkusid, ja kui jõudsid nullini, kukkus tüüp lihtsalt pikali. Mõne sekundi pärast kadus laip ära & tegelane nö “ärkas ellu” kuskil teises kohas ja lasi sama vaimuga uuesti edasi.
Aga suht paranoiline mäng on.. kaardid / alad olid suht suured.. ja seal neli inimest ainult terve linna peale.. ja siis sa koguaeg oled paranoiline, et äkki kuskilt jookseb mõni kuulipildujaga välja.. või äkki on kusagil kõrgel mõni snaiper & laseb su maha .. Ei kõla just eriti.. põnevalt, ma tean. .. Aga tõsiselt kaasahaarav mäng on. o.O
Saate aru.. MINA ei jõua ära oodata, kunas ma jälle seda mängida saan. Elik, MINA ei jõua ära oodata, kunas ma mingit arvutimängu “pelada” saan
…
Ohhh, kuidas ma seda praegu mängida tahaks… snaiperid on ikka hullult lahedad… hiilivad tasa & istuvad kuskil peidus.. keegi läheb mööda & sa teed ühe lasu ja kaputt. vsjoo
^^
Nurrr.. TahanTahanTahan!!!!
Igatahes, jahm.. magada ma öösel ei saanud… me mängisime kuskil kella 3-4 pühapäeva päevani välja seda mängu ..
(L)
.. Ja ma avastasin just, et ma üldse ei viitsi kirjutada enam
Seega, ma siin nüüd lõpetan .. ja stuff.
Dru | Medal of Honor – Allied Assault! (L)(L)(L)
